Saagigem oksa, millel istume!

Ma ei ole suurem uudiste lugeja. Mind ei huvita eriti see, mis eile või mõned tunnid tagasi toimus ja ma ei naudi ka seda, kui mulle tuleviku osas võltshirme süstitakse. Küll aga olen ma sotsiaalne olend ning FB uudistevoo kerimine annab mulle vajaliku igapäevase "uudistedoosi".

Igal juhul, avan mina täna FB ning esimene uudis mida ma näen, räägib sellest, et raiemahud on Eestis saavutanud 19 aasta maksimumi. Mõned hetked hiljem märkan, et tänavu on autode alla jäänud rekordarv metsloomi (eriti põtru, kui ma ei eksi).

Huvitav... kas ma olen ainus, kes näeb seost?!?!

Järgmisena mõtlen, et huvitav, millal tuleb uudis selle kohta, et esimene inimene on Eesti looduses hapnikupuudusesse ära lämbunud... ja näen uudist selle kohta, et Austraalias on kliimasoojenemise tõttu joogivesi otsa saamas.

Murekoht?

Ei! Keskmine inimene ei ole ju ometigi mures! Sest puude eest saab raha, vabanevale maale saab ehitada näiteks kõrgeid ja luksuslikke korterelamuid, mille eest saab omakorda veel rohkem raha. Ning päris kindlasti siis saab seda raha mingil hetkel vahetada hapniku ja värske vee vastu. Eksole!?! Kas pole geniaalne!?! Et kus see murekoht on? Peamine, et oleks raha!

Ja kõige rohkem meeldib mulle see, et keskmise inimese jaoks pole selle planeediga toimuv mingi tõsiseltvõetav globaalne või ühiskondlik teema! See on ju lihtsalt mingite naiivsete ja sinisilmsete  puukallistajate ja keskkonnahullude teema, eks!? 

Nagu päriselt!?!

Kui rumal saab olla selleks, et saagida oksa, millel me ise koos oma järeltulevate põlvedega istume? Mis siis, kui kogu "uue elamiskõlbulise planeedi" otsimise asemel võtaks kätte ja lõpetaks selle hävitamise?

​Meil veel on mida hoida.



NB! "Keskmised inimesed" võivad sarkasmi ja irooniat täiesti isiklikult võtta, sest äkki nii jõuab sõnum lõpuks kohale ka!