Olen päris kindel, et rääkides energiavampiiridest tuleb kõigil kohe silme ette see üks konkreetne töökaaslane, tuttav või pereliige. See keegi, kes tahab saada rohkem, kui vastu annab. See keegi, kes meile endalegi märkamatult meid täiesti tühjaks imeb, jätab meid lahkudes tühja ja negatiivsena ning ilmub välja siis, kui taas uut energiaampsu vajab. Täna ei taha ma keskenduda erinevatele inimolendite toimemehhanismidele (andjatele, võtjatele ja kauplejatele), nendest räägime mõnel teisel korral.
Ma tahaksin rääkida sellest kõige võimsamast energiavampiirist, kelle eest ei kaitse meid ükski rituaal, kristall, talisman ega ka turvalised koduseinad. See tohutult võimas energiatarbija on alati Sinuga - ta Sinu enda mõistus. Muretsemine on näiteks üks väga eestlaslik (ja tegelikult üldse läänelikule ühiskonnale omane) tegevus. Jälgides oma kõnepruuki - me muretseme endale kodu, lapsed, elukaaslase, mõne ilusa pluusi ja toidu lauale. Meie sõnakasutus räägib palju sisemaailmas toimuvast. Soovitan Sulgi teinekord silma peal hoida sellel, millistest sõnadest Sa oma lauseid moodustad ning milliseid neist võiks hoopis teist energiat kandvate sünonüümidega asendada. Meid on õpetatud muretsema ehk siis valmistuma halvimaks. Näiliselt saab haavatav ego end nii kaitsta potentsiaalse suure valu ja pettumuse eest, tegelikult seda ilma ühegi reaalse põhjuseta ette tundes. Vähemalt sama võimalik, kui see "kõige hullem võimalik lahendus" on võimalik ka "mistahes parim võimalik". Sageli selline, mida minevikukogemusele ja õpitud teadmistele-normidele tuginev mõistus ettegi ei suuda kujutada. Mis kõige müstilisem, siis me tegelikult enamasti ei märka isegi seda, kui taas millegi või kellegi pärast muretseme. Me kulutame x-hulk aega, y-hulk energiat ja vastu saame... mitte midagi. Me kaotame oma resursse mitte midagi vastu saamata. Ja nii päevast päeva ning tuhandeid kordi päevas. Mõned teevad seda isegi öösel, laskmata kehal ja meelel puhata. Me muretseme kas me jõuame õigeaegselt tööle, muretseme kas raha, aega ja toitu on piisavalt, muretseme oma tervise pärast, muretseme mida teised meist arvavad, muretseme tuleviku pärast, muretseme oma laste, elukaaslaste ja lähedaste pärast. Mure-mure-mure = Energiakadu-energiakadu-energiakadu. Kui me parasjagu ei muretse, siis pendeldab meie mõistus pidevalt mineviku ja tuleviku vahel. Enamus neid mõistusemänge imeb meist välja energiat, elujõudu, elurõõmu ja väge. Vastu saame negatiivsust, ärevust, hirmu, masendust - ühesõnaga midagi oluliselt madalama kvaliteediga emotsioonide paletist. Kui Sa ei usu, tee proovi. Jälgi ennast alustuseks kasvõi ühe päeva jooksul. Ole teadlik oma mõtetest ja nendega kaasnevatest tunnetest. Ära proovi oma mõtteid tõrjuda või tähelepanu eemale juhtida, lihtsalt jälgi. Vaatle seda, kes mõtleb ilma temaga samastumata. Kui Sa seda kunagi varem teadlikult pole teinud, siis see võib alguses päris keeruline olla ning see, mida märkad ei pruugi Sulle kohe üldse meeldida. Aga ilma oma mõttemustreid märkamata ja tunnistamata, ei ole Sul võimalik selle võimsa energiavampiiri toitmist lõpetada. Oluline ei ole lõpetada mõtlemine! Mõistus on üks väga võimas tööriist, mida me pole päriselt õppinud kasutama. Me oleme talle andnud võimu enda üle, mitte vastupidi. Oluline on olla teadlik oma mõtetest ning mitte lasta mõtetega kaasnevatel emotsioonidel põhjustada reaktsioone (teisisõnu automaatpiloodil korrata mustrit, mis Sulle kannatusi põhjustab ning millest tegelikult vabaneda soovid). Teisisõnu, kui tabad end taas muretsemast selle pärast, kas jõuad hommikul õigel ajal tööle, jälgi seda mõtet. Kuula seda mõtet, aga ära tunne ärevust, mis tavaliselt selle mõttega kaasneb. Ning siis alles vali, kas tahad hakata ka seekord liikluses närviliselt siiberdama või kulged sisemist rahu säilitades hommikusele liiklusele omases tempos. Kui tabad end muretsemast nädala pärast maksmist vajavate arvete pärast, siis kuula oma mõtet, jälgi pinnale kerkivaid emotsioone ning vali. Kas tahad neid tunda või lased neil olla. Seejärel tuleta endale meelde hetke, kus Sa praegu oled ja seda, et arved vajavad maksmist alles nädala pärast. Sul ei ole vaja ette planeerida ja läbi mängida iga potentsiaalset olukorda, mis võib aga ei pruugi juhtuda. Sa mängid ainult üht rolli, selles etenduses on ka väga palju teisi (sageli meie poolt kontrollimatuid) muutujaid! Mida ma tegelikult selle postitusega öelda tahtsin, on see, et paljud väga hirmsad asjad, mille eest me ennast kaitsta soovime ja püüame, elavad meie enda sees. Väline maailm näitab meile mingitlaadi olukordi ja inimesi (sh neid keda hellitavalt energiavampiirideks nimetame) eks ikka üksnes selleks, et suunaksime pilgu sissepoole ja märkaksime lõpuks seda, kes tegelikult meid tühjaks imeb. Märka, püsi hetkes ning liigu särasilmil sisemist rahu säilitades edasi!
0 Comments
Leave a Reply. |
Päriselt pärisasjadest
ARHIIV
August 2022
MÄRKSÕNAD
All
|