MÕNE SÕNAGA PRAEGU TOIMUVAST

Ma poleks osanud arvata, et me jõuame nii kiiresti aega, mil iga kolmas postitus mu FB timeline-l agiteerib oma suud avama, arvamust avaldama, sõna võtma ja võitlema kellegi või millegi vastu (või siis poolt).
​
Ma valisin juba ammu erakordselt mugava vaatleva kõrvalseisja seisukoha kõige maailmas toimuva osas. Ei ole päris see mäng, mida kaasa tahaks mängida. Jah, mul on oma nägemus/arvamus asjadest, mul on väga palju öelda, päris mitu praktilist ideed ja parandusettepanekut, aga mitte mingit egoistlikku soovi, ajendit ega motiivi loobumaks oma kõrgelt hinnatud privaatsusest (loe: eraklikkusest), hiljuti saavutatud nauditavast rahuseisundist ja kontrollitud anonüümsusest, et mingi loosungiga lavale oma tõde kuulutama ronida (ja siis selle eest tagatipuks ühiskondlikul tasandil peksa saada).
Nii olengi ma pikalt juurelnud enda sees kasvava surve ja sellele järgi andmise üle ning jõudnud arusaamale, et tõenäoliselt olen ma täna ikkagi jõudnud kohta, kus klaas on täis saanud ja “enough is enough”.

Ma avaldan nüüd oma arvamust. Võibolla on Sul sellest kasu, võibolla mitte. Mina olen rahul teadmisega, et olen oma sõna sekka öelnud ning võibolla juhtinud seeläbi kasvõi ühegi oma teadliku sõbra tähelepanu mündi kahte poolt eraldavale joonele (või servale).

Ehk siis paari sõnaga (ja kui Sa oled mõnda mu “paari sõnaga” algavat postitust kunagi varem näinud, siis - varu aega ja ole avatud, it may be way longer than expected) sellest, mida on kõrvalt juba talumatult valus vaadata.
Head teadlikud sõbrad vabadusvõitlejad, kes te olete valinud mitte vaikida, valinud sõjatandril ühe poole, võtnud relvile ning läinud vahendeid valimata lahingusse, ma tahan teile paari asja meelde tuletada (sest päriselt - ma usun teisse nii palju rohkem, kui … paljudesse teistesse)!!!

Ma tahan meenutada lihtsaid tarkuseterasid, mis kipuvad vahel ununema, kui miski Sind väga sügaval isiklikul tasandil puudutab ning Sa tunned, et saad ja suudad midagi ära teha, muuta. Püüa võimalusel alljärgnevat võtta vähem isiklikult ja rohkem teadlikult.

1. Vabaduse eest võitlemise eelduseks on see, et Sa pole vaba. Ori ei ole vaba. Enamasti on ta ajalooliselt juba sündinud orjana. Nüüd, oluline aspekt orjuse juures on see, et ori ei oska ega taha tegelikult vaba olla - ta tahab saada orjapidajaks - ekslikult võimu vabadusega segamini ajades. Sina oled sündinud vabana! Ära pane ennast ise orja rolli. Seda mängu on võimalik mängida ainult siis, kui Sa valid kaasa mängida.


2. Mängureeglid. Sa sündisid mänguväljakule. Ja Sa elad praegu mänguväljakul, kus on tänaseks Sinu arvamust küsimata kehtestatud mingi hulk erinevaid uusi reegleid. Kui Sa lapsena sõbra liivakasti mängima tahtsid minna, siis selle eelduseks oli Sinupoolne valmidus mängida seal kehtivate reeglite järgi. Ka siis, kui need ei olnud Sulle mugavad või meelepärased. Kui tahtsid mängida, tuli arvestada reeglitega. Sama liivakastitõde kehtib ka praegu Eestis ning mujal maailmas - mängi kaasa või mine koju. Tegelikult on kolmas valik ka, mida keegi Sulle kunagi ei tutvustanud ja mis tegelikult viib Sind selle niiväga ihaldatud vabaduseni - loo oma enda mänguväljak. Näita, et on võimalik kolmandat moodi, (taas)loo oma mänguväljakul kõike ja kõiki elavaid austavad ja väärtustavad ning loodusega kooskõlas olevad mängureeglid ja kutsu siis teised enda liivakasti mängima. 
See eeldab Sinult teadlikkust ja vastutust. Võidelda on lihtsam (Sind praegu lausa meelitatakse võitlema ja sellele ahvatlusele on liigagi lihtne järgi anda). Kui Sa ei ole valmis kolmandale valikule pühenduma, siis jäävad Sulle laias laastus kaks esmalt mainitud võimalust - mängi reeglite järgi või mine koju. Neid samu reegleid tutvustataksegi Sulle täna toidupoodi, kaubanduskeskusesse või muusse avalikku asutusse sisenedes. 
Pane tähele - Sul on võimalik ka täna valida mitmeid alternatiivseid mänguväljakuid - Sa EI PEA minema kaubanduskeskusesse (telli toit netist või kasvata ise), Sul on endiselt väga palju kohti, kus Sa EI PEA kandma maski (nt loodus), kui Sa seda teha ei taha.
Ja kui Sa valid üksi autos viibides või metsas jalutades läbi riidenartsu hingata, siis… ma olen Sinu pärast päriselt väga mures!!!


3. Võitlus võitluse pärast. Kui Sa pole veel aru saanud, et viimased poolteist aastat Eestis/maailmas toimuv on võimumäng, siis oleks aeg telekas kinni panna ja silmad lahti teha. Nüüd, maailmas on igasuguseid mänge ja mänguväljakuid ja mängijaid. Iga mängu ei pea kaasa mängima! Sul on valik (loe viimaset kahte lauset uuesti). Küll aga on üks küllaltki iidne ja lihtne põhitõde - see mille vastu Sa võitled, see millele Sa vastupanu osutad KASVAB! Mida rohkem Sina võitled, seda võimsamaks vastane muutub. Vaimsetes ringkondades öeldakse selle kohta sageli, et Sul on alati suures plaanis võimalik valida millist hunti Sa toidad. Kui Sul on kunagi mõni lemmikloom olnud, siis tead ka praktilisest ja isiklikust kogemusest, et nuumatud loom kosub paremini küll. Ja praegust looma on pea poolteist aastat väga hästi nuumatud. Ehk siis pausi- ja mõttekoht - millist hunti Sina praegu oma mõtete, sõnade ja tegudega tegelikult toidad? Kui Sa oled rahul - jätka ja kui ei ole - lõpeta ära!


4. Kuhu läheb tähelepanu, sinna läheb ka energia. Ma olen seda lihtsat ja vägagi elulist põhitõde seletanud paljudele ratsionaalsetele inimestele. Tegemist ei ole mingi nähtamatu maailma uhhuuga (või noh, kui kvantfüüsika on uhhuu, siis natsa nagu on ka). Tuleta meelde kõik olukorrad elust enesest, kus Sa oled piltlikult öeldes tahtnud osta punast bemmi. Sa hakkasid netis vaatama punaste bemmide kuulutusi ja ühtäkki iga teine auto linnaliikluses või ristmikul on punane bemm. Kus olid bemmid enne? Samadel ristmikutel, Sina lihtsalt ei fokusseerinud oma tähelepanu nendele. Sama lugu on korduvate numbrite, kellaaegade, automärkide jms-ga. No ja kasutades punase bemmi näidet - mis on Sinu “punane bemm” praegu? 
Fookuse ja tähelepanuga on see äge värk, et Sina (jah, Sina!) oled vaba valima, kuhu Sa seda suunata tahad. Ehk siis märkamatult oleme taas tagasi esimeses alapunktis mainitu juures. See, et keegi üritab Sind veenda millelegi oma tähelepanu fokusseerima ei tähenda, et Sa PEAD seda tegema. Ei pea! Tee mis tahad! Ja kui Sa valid seda teha, siis ära vingu, ära hala ja ära ründa teisi - See oli/on Sinu valik. Kui enam ei meeldi ja ei tundu päris meelepärane, vali ümber. Näiteks kohe.
 Või homme. Whatever works.
Ehk siis olukorras, kus keegi võib küll Su tähelepanu järjepidevalt suunata orjusele, on Sul “vaba hinge” ja individuaalselt loogilisi järeldusi loova inimolendina võimalik valida kuhu Sa oma energiat panustad. Ja siin seisnebki Sinu kõige suurem vabadus. Loodan, et loed neid sõnu veel kord ja mõistad, mida ma päriselt öelda tahan.


5. Illusioon. Mulle meenub film “Now You See Me”. Tegu on parajalt odava ja lihtsalt meelelahutusega, mis (nagu muide paljud teisedki mustkunstnike elu või tegemisi kujutavad linateosed) näitab väga hästi ära selle, kui oluline on suunata publiku tähelepanu sinna kuhu vaja - hõivata nad müra, lärmi ja vilkuvate tuledega, et samaaegselt mujal meelepette õnnestumiseks vajalikud rekvisiidid õigetesse kohtadesse liigutada. Ma usun, et Sa saad hästi aru, kuhu meid praegu vaatama suunatakse. Kui tihti oled Sa endalt aga küsinud, et huvitav… mis siis vastassuunas või taustal toimub? Milles trikk tegelikult seisneb? Ja ära unusta, et “the gratest illusion is to deceit yourself”.

6. See elu, mille nimel Sa võitled on siin ja praegu. Elu on siin ja praegu. Lõpeta võitlemine ja hakka elama! Lisaks, kui Sa endiselt usud, et ellu jäävad vaid suurimad ja tugevaimad, siis las ma meenutan Sulle dinosauruseid. Elu on nende päralt, kes on võimelised kohanema.

7. Tahad luua muutust, alusta iseendast! Klišee, eks! Aga tead mis, nii see käibki! Tead, millest iga suur ja ühiskondlik muutus alguse saab? Indiviidist! Individuaalsel tasandil sündinud ja reaalselt rakendatavat tulemuslikku muutust laiendatakse kõigepealt kogukonnale, st. "likeminded people" võtavad sobiliku, praktilise ja/või vajaliku muutuse kuvandi üle. Siis avastab ühiskond selle inimkogumi ja kui Sa oled aluse pannud millelegi väärtuslikule, praktilisele ja toimivale, on ka suurem inimhulk valmis muutuma avatuks kogukonnas toimivale mudelile. Avatus loob omakorda soodsa pinnase selleks, et muutus ajapikku ühiskondlikul tasandil adapteeritud saaks.

8. Küsi endalt, milline on Sinu visioon ning selle praktiline väljund!? Toonitan siinkohal sõna - praktiline! Müra, ilusaid sõnu, kanaldusi, tulevikuprognoose jms tuleb aknast, uksest ja teinekord isegi voodi alt. Jutt on ilus ja muljetavaldav. Soovitused lihtsad ja näiliselt kõigile sobilikud - kammoon, me kõik teame - hinga, hoia kõrget sagedust, keskendu positiivsele, loo teadlikult, ole vastuvõtlik, ela hetkes (more or less kõik see, mida ma eelnevates alapunktides mainisin), aga when the sh*t hits the fan, kui tornaado on Sinu maja, töö, äri või pereliikmed endaga kaasa haaranud ja Sa ei tule reaalselt iseenda, oma emotsioonide, tunnete ja argieluga toime… on sellel jutul suhteliselt vähe praktilist väärtust ning iga ratsionaalse inimmõistusega varustatud olend (ka teadlikumatlaadi isend) ütleb selle peale, et “wtf, show me the way”!
Küll oleks hea, kui sel hetkel Sa seda ka päriselt teeksid - näitaksid teed.

9. Elu seisneb valikutes. Ma mainisin seda põgusalt juba mingisuguses eelnevas alapunktis. Lisaks elule, seisneb ka vabadus valikutes. Enamasti on siinkohal ainult kaks takistust. Esiteks on meid õpetatud mängima ainult ette antud valikuvõimalustega (no näiteks - oled Sa Riigikogu valimistel kunagi saanud hääletada kellegi poolt, keda Sulle poleks nimekirjas serveeritud?) ja teiseks - meisse on programmeeritud sügav alateadlik hirm eksimise st vale valiku langetamise ees. Ebaõnnestuda (ja ühiskondlikult tuleriidale saadetud) ei taha keegi. Tahad luua muutust, ole valmis tegema julgeid valikuid ja näitama ka teistele võimalusi, mis peituvad väljaspool etteantud valikuvariante.
Kui Sulle öeldakse, et valida võib kõike ja seejärel antakse pihku menüü hoolikalt valitud roogadega, siis "kõik" ei võrdu "menüüs loetletud road"!
Keep that in mind.

10. Valule valuga, vihale vihaga ja hirmule hirmuga vastates Sa üksnes taaslood ja võimendad valu, viha või hirmu. “Nii nagu küla koerale, nõnda ka koer külale” on toonud meid tänasesse päeva. Ei taha siinkohal hakata Jeesust mängu tooma, sest religioon ei ole päris minu teema ja me kõik teame vähemalt legendi selle kohta, kuidas tema maailmaparandamise retk oma lõpu leidis, seega… teeme seekord natsa teisiti! Küll aga tema õpetustes oli teatud tõetera sees (sama tõetera on edastanud tegelikult ka Buddha ja paljud teised indiviidid kelle ümber kerkinud kogukonnad on omakorda läbi ajaloo panustanud väga palju ühiskondliku ja isegi globaalse tasandi muutustesse). Siinkohal keri palun uuesti üles alapunkt nr 7 juurde. 
Sina saad olla see muutus, Sa saad valida teadlikult mitte vastata vihale, valule ja hirmule samaväärselt. Ma ei pea siinkohal silmas lõputult “teise põse ette keeramist” ja peksukott olemist - enda eest tuleb osata seista, aga elu ja teisi elusolendeid väärtustavalt. 
Teadvustamine, et enamus inimesi teevad seda mida nad teevad valdavalt oma valukehade baasilt reageerides, annab Sulle võimaluse valumängust kõrvale astuda ning … pakkuda lahendust, teist võimalust, minu poolest kasvõi valuvaigistit või ravimit - whatever is your thing!

11. Kõik on üks ja ei ole ka. Igaüks on eraldi ja kõik on kõigi vastu. Ma ei ütle midagi muud, kui et palun Sul meelde tuletada loodusflme. Eeskätt episoode jahti pidavate kiskjatega. Kiskjad ei eralda saakloomi karjast juhuslikult. Nii nagu kiskja teab, et karja vastu ei saa ja näiliselt ohutud taimetoidulised võivad ta hetkega surnuks trampida, teab kiskja ka seda, et üksik, hirmunud, karjast eemaldunud ja nurka surutud saakloom on kerge saak. Me ei ole loodusest üle, vaid osa sellest. Reeglid ja strateegiad, mis kehtivad looduses, toimivad ka inimeste maailmas. Kui keegi kusagil üritab luua ja võimendada eraldatust, on aeg oma mõtete, sõnade ja tegudega luua ühtsust, mitte panustada veel suurema eraldatuse tekkimisse. Küsi endalt, kas täna oma tegude ja sõnadega lood Sa tugevat ühtsustunnet või pigem panustad vastandumisesse ja eraldatusesse?

Ma loodan, et miski eelnevalt kirjapandust kõnetas või andis Sulle mõtteainest. Ja kui ma tahtmatult tagusin selle kirjatükiga kõik Su nupud punasesse ning Sa küsid, et kes olen mina, et siin nüüd niimoodi “õpetada”, siis - point taken! Olen Sinuga täiesti nõus - ilmselgelt ei ehi mind ükski autoriteetne tiitel, ma ei ole ühelgi meeleavaldusel suurte plakatitega vehkinud ega katustelt valjuhäälselt oma tõde kuulutanud. Sul on täiesti õigus, ma olen valinud oma energia teadlikult mujale suunata. See ei muuda mind rumalaks lambaks (olgu siinkohal faktitõesuse eesmärgil mainitud, et lambad on tegelikult vaatamata klišeele erakordselt armsad ja üleootuste nutikad elusolendid, ökosüsteemi ja toiduahela seisukohast ülimalt olulised ka pealekauba) ega ka hoolimatuks maailmas toimuva osas.

Tuletan Sulle meelde, et see tõde, mida kõige valjemalt karjutakse ei ole alati kõige tõesem (ja täna näidatakse seda meile selgemalt, kui kunagi varem). Kõige valjema häälega karjujatel ei ole alati õigus. Vahel võib juhtuda, et vaikijatel on märksa rohkem öelda.
Elus on erinevaid aegu - on aeg vaikida ja vaadelda ning on aeg rääkida ja tegutseda.
Vahel Sa mängid ja vahel vaatad pealt, kuidas teised seda teevad.
​
Mida iganes Sa ka ei tee, püüa seda teha teadlikult ning elu ja teisi elusolendeid austavalt, eks :)

Ja olukorras kus Sind väga oskuslikult provotseeritakse liituma mudamaadlusega (aga maadlemine ei ole Sinu ala ning muda naudid ainult spaas), siis oska öelda “ei”, astuda kõrvale ja valida vaatleja positsioon.

Aitäh, et oled ja muudad seda maailma paremaks kohaks meile kõigile!

​Elena