TAUSTALUGU

Meil on kõigil lood.
​
Lood, mis pajatavad meiega juhtunust,
​lood, mida meile on räägitud - meie enda ja maailma kohta
ning meil on lood, mida järjepidevalt jutustame ja kinnistame endale.

Nii on ka minul olnud palju erinevaid lugusid - minu, elu võimalikkuse, teiste inimeste ja minu elus toimuva osas.
Paljud neist ei ole tänase valguses enam kuigi olulised ega ka kordamist väärt - nende ainus funktsioon oli mind õpetada, panna olukordadesse ja viia kohtadesse, ilma milleta poleks areng ning elus edasi liikumine võimalikuks osutunud.
​
Olen seda meelt, et minevikulugude eesmärk ei ole jääda lõputult korduma, neid on vaja tuleviku vundamendi valamiseks.
Kogemus tuleb ära kogeda ning siis loo ja eluga edasi liikuda.
​
​Minu muinasjuturaamatus pealkirjaga "ELU" on olnud palju lugusid.
On lugusid suurest õnnest, rõõmust ja edust ning on neid, mis annaksid ainest kaasahaaravale draamaseriaalile.
Mis aga kõiki neid lugusid ühendab, on asjaolu, et tänaseks on nad loodud, kogetud ja suures osas lõpetatud.
Nendest lugudest on järel ainult mälestused, kogemused ja integreeritud sisemine tarkus. 

Uus lugu ei sünni uuel aastal, homme või siis, kui Sa otsustad vabatahtlikult mugavustsoonist välja astuda.
Ideaalset aega ei ole olemas ja iga hetk on uus.
Lõpetada ja uutmoodi alustada on võimalik kohe. Vähemalt enamuste ajadega ja enda sisemaailmas.
Sisemine muutus viib alati välise muutuseni - see on puhas paratamatus.
Ja teinekord ka vastupidi olla.

Igal juhul loodan südamest, et läbi oma kogemuste ja teadmiste jagamise on mul võimalik inspireerida Sindki leidma julgust, proovima, katsetama, ​looma muutust ning seeläbi liikuma ka täiesti uue loo ja tuleviku suunas.

​

ALGUS

Minu lugu algas 1987 aasta septembrikuu viimasel ööl.

Nii kaua kui ma ennast mäletan, olen ma olnud natuke omamoodi. Ja nagu enamuste väikeste tüdrukute jaoks ei võrdunud tollal ka minu jaoks erinevus erilisusega, vaid põhjustas pigem suuri kannatusi.
Ma ei sobinud ega sobitunud kuhugi päris "õigesti" või "hästi".

See väike tüdruk armastas ülekõige loodust, loomi ja raamatuid. Ette ruttavalt võib öelda, et ka kolmkümmend aastat hiljem ei ole see osa kuhugi kadunud - pigem hoopiski võimendunud.

Kui teised väikesed tüdrukud tahtsid saada printsessideks,
siis mulle oli kõige enam meeltmööda võluri amet
(sest lisaks entsüklopeeriatele meeldis sellele väikesele tüdrukule ka kõik maagiline ja müstiline).

Seda unistust kandsin endas täpselt senikaua, kuni ratsionaalsed ja pragmaatilised täiskasvanud tegid parimate kavatsuste juures selgeks, et võluvärki pole olemas ning inimesel peab ikkagi olema "päris töö" ning "õige amet".
Peale seda jäid varuvariantidena lauale arst ja õpetaja.
Mis tänasest vaatest tunduvad ka omal moel täiesti loogilise, kõneka ja igati pädeva valikuna.

Rääkides normidest ja traditsioonidest, siis minu lapsepõlv oli mõnevõrra teistsugune, kui enamustel minu eakaaslastest.
Juba mitmeid aastaid tagasi õppisin ma selles omamoodi loos nägema saatusliku tragöödia asemel väärtuslikku kingitust.
Omal (ja mulle tollal lihtsalt täiesti arusaamatul) moel olin ma väga hoitud ja armastatud laps.
Igatahes, kõik see mis kunagi lõhkus ja tagasi hoidis, on iga päevaga ja aastaga toonud üha rohkem mõistmist ning
andnud võimaluse jõuda lähemale iseendale, kasvada ja tiibu sirutama asuda.

Naiivne on muidugi arvata, et sedalaadi kingitused jäävad ainult lapsepõlve.

Kui aga rääkida minu loo algusest, siis tegemist oli täiusliku sissejuhatusega ning tänase seisuga ei muudaks ma oma lapsepõlves või esivanemate lugudes mitte midagi.

​Kõik on olnud põhjusega ja just nii nagu vaja.
​
​

IGAST RÖÖVIKUST VÕIB, AGA EI PRUUGI SAADA LIBLIKAT

​Vaadates ajas tagasi jäävad kõige keerulisemad ja traumeerivamad sündmused kujunemisaastatesse.
Kooliaeg, eriti põhikool, oli minu jaoks kõige kannatusterohkem periood.
Just sinna aega jäävad mitmed sügavad haavad ja traumeerivad sündmused, mis ühest küljest kujundasid erakordselt ebaterve minapildi, hulga destruktiivseid käitumis- ja mõttemustreid ning teisalt mõjutasid tugevalt kogu järgnevat teekonda.
Ma olin teistsugune (igas võtmes ja igal võimalikul moel), mis koolis tähedab tänaseni ainult üht ning viib tavaliselt välja nähtuseni, mida defineeritakse kiusamisena.
Mitmetel autoriteetsetel täiskasvanutel olid minu osas kõrgendatud ootused ning nendele mitte vastamine viis omakorda sügava enesekriitika ja üha süveneva ebapiisavuseni.
Lisades sellesse patta läbiva allhoovusena igatsus kuhugi kuuluda, leida need "oma inimesed" ning olla aktsepteeritud sellena, kes ma olen (teadmata tolles hetkes isegi, kes ma päriselt olen), siis ei ole vast raske aimata, milliste destruktiivsete vaadete ja käitumismustrite kujunemiseni see tollal välja viis. Need aastad põhjustasid sügavaid kannatusi ja jätsid jälje
Väljakutsuvasse ja emotsionaalselt rusuvasse kooliikka jäävad allasurutud lapse ning ka kõiki norme ja reegleid eirava mässumeelse pubeka etapid.

Just talumatu sisemine valu ning üksindus ajendasid mind juba noorukina uurima psühholoogiat ning erinevaid inimese sisemaailma toimimist käsitlevaid lähenemisi ja õpetusi - eks ikka selleks, et kuidagi mõista ja aidata ennast.
Nii viis ka mu edasine varaküpse täiskasvanu teekond järgmise loogilise sammuni - psühholoogia õpinguteni.

Kõrghariduse omandamisele järgnes järgmine ülioluline etapp minu elus - lapsevanemaks saamine.
Kogemus, mida olen kõrgelt hinnanud ja väärtustanud juba üle 13 aasta.

Täisealiseks saamise ning tänase päeva vahele jäävat perioodi võib võrrelda Ameerika Mägedega.
Atraktsiooniga, mida nõrganärvilistele ei soovitata.

Teekond on olnud väga mitmekülgne ja kirju. On olnud kriise ja väljakutseid, mis oma keerukuselt on tundunud täiesti ületamatutena. Sellele teekonnale jääb arvukaid nauditavaid kõrghetki ning väga teravaid ja valusaid kukkumisi.
Kõiges selles on aga peitunud palju tarkust ning iga eelnev samm on olnud ettevalmistuseks järgmisele.
Üks asi on viinud alati teiseni ja tagantjärgi vaadates on olnud kohti (ja väärtuslikke taipamisi), kuhu poleks ootamatu ja terava kukkumiseta kohe mitte kuidagi muudmoodi jõudnud.

Kuna üks mu lemmiktegevusi on läbi elu olnud õppimine, siis olen hakanud ka elu käsitlema koolina.
Koole on erinevaid ja sarnaselt koolile on ka elus mõned õppetunnid kallimad, rakemad ja väljakutsuvamad, teised jällegi kergemad, loovamad ja nauditavamad.
Kui lõputunnistus käes, on aeg edasi liikuda.

Nõnda on ka eluga - see läheb ainult edasi!
Samm lähemale tulevikule on samm eemale minevikust.
​
Enne, kui ma sain teada, et areneda on võimalik kahel moel - liikudes oma unistuste suunas või jäädes liiga kauaks kohta, kuhu Sa ei kuulu - õppisin mina ainult ühtemoodi - läbi enda isiklike kannatuste.
Minu suurim tarkus on minevikus tulnud ikka läbi eksimuste, ebaõnnestumiste ja läbikukkumiste (ehk siis kõige, mis ei ole läinud päris nii nagu ma olen tahtnud või oodanud).
​

ELU ON MÄNG - VAHEL SA VÕIDAD JA VAHEL MITTE.
ÜHEL JUHUL TUNNED RÕÕMU, TEISEL JUHUL OMANDAD TARKUST.
AINUS VIIS ELUS PÄRISELT KAOTADA,
​ON VÄLTIDA MÄNGIMIST!

Täiskasvanuna on mind kõige enam õpetanud inimsuhted ja töö.

Minu tööalasesse minevikku jääb karjäär kinnisvara valdkonnas (haldus/hooldus, müük ja arendus), üle 13 aasta ettevõtlust, loomingulist eneseväljendust, kaubandust, nõustamis- ja konsultatsioonitööd, koolitamist ja õpetamist.

Kõrghariduse omandamise kõrvalt alustasin ma tööga nõrkvoolu ja kinnisvara valdkonnas. 
Pisut hiljem (peale lapsevanemaks saamist) sai minust tänu ehete meisterdamise hobile ettevõtja.
Seejärel käisid aastaid kinnisvara ning loominguline eneseväljendus (Tikobella ehted) käsikäes ja paralleelselt.
Umbes 8 aastat tagasi jätsin ma ametlikult hüvasti kinnisvara valdkonnaga (mitteametlikult olen ühel või teisel moel selle maailmaga seotud tänaseni) ja pöörasin pilgu sissepoole.
Tollasele palgatöölt lahkumisele järgnes periood, mida tagantjärgi nimetan "sarivaimlemiseks".
Mulle meenus taas vahepeal mitmeteks aastakümneteks tahaplaanile jäänud elu maagilisem osa ning muuhulgas ka huvi kristallide vastu.
Üks asi viis teiseni...
ja sealt sündisid Kristallimaailm ja Miori (ehtebränd).
Enam-vähem samal ajal (tänaseks juba äkki seitse aastat tagasi) hakkasin korraldama ka erinevaid töötubasid ja koolitusi (Loovuse Ruum, Loomemaagia).
Seejärel tegi elu oma korrektuure ning fookus läks pigem põnevatele projektidele, teadlikule probleemilahendusele ning konsultatsioonitööle.

Kuhugi sinna vahele jääb mitmeid erinevaid põnevaid projekte ja ettevõtmiseid (kleidilaenutus, brändiriiete outlet, joogastuudio jne)
Millest osad on otseloomulikult - päris kolosaalselt läbi kukkunud!

Igatahes... üks asi viis taas teiseni...
ja ühel hetkel asusin lähedaste, sõprade ja klientidega jagama üht väga ägedat praktilist tööriista, mis aitas mul 2015 aastal ennast hoopis teisest perspektiivist paremini tundma õppida.
Võimalik, et just Human Design on sõnaühend, mis ka Sinu sellele lehele juhatas.
Muide, mõnevõrra teistsugust enesetutvustust saad Sa minu kohta lugeda siit.

Aga otseloomulikult ei ole see ju kõik,
sest elu on teekond, üks asi viib alati teiseni ning põnevaid asju on mul tavaliselt käsil mitmeid.

Töö on nimelt minu jaoks midagi palju enamat, kui sissetuleku allikas.
Olgem ausad - sageli ei ole minu "töö" olnud kuigi tulus ning saagiajale on eelnenud aastaid "tänamatut" aga erakordselt rahuldustpakkuvat aednikutööd.

Ma olen alati kõrgelt hinnanud vabadust, teadlikkust, kohalolu, armastust, ilu ja uudsust.
Ka siis, kui ma ei osanud veel neid tundeid vastavate terminitega kokku viia.

Oma aja ja tegemiste planeerimine annab mulle vabaduse.
Enamasti teha märksa rohkem tööd, kui mistahes normeeritud tööajaga palgatöötaja, aga kui Sa teed mida armastad ja armastad mida teed, siis aeg omandab nagunii hoopis teise mõõtme.

Ma olen alati hinnanud ja imetlenud ehedust - inimesi, kes julgevad eristuda, olla "liiga palju" ning ennast vabalt (loominguliselt) väljendada. Neid, kes elavad sellistena nagu nad on ning rikastavad seeläbi maailma enda ümber.
Just ehedus on miski, mille poole ma olen oma teekonnal püüelnud ning mida teiste juures tänaseni sügavalt hindan ja väärtustan.

Juba väikesest peale on mul olnud eriline side looduse ja loomadega.
See on säilinud tänaseni.
Loodus õpetab, puhastab, laeb ja väestab.
Olen sageli öelnud, et justnimelt loodus on minu tempel ja pühapäik.
Just loodus ja loomad on õpetanud mulle ilu, lihtsust, ehedust ja armastust.
Loomad on ausad ja armastavad tingimuste, reeglite ja ootusteta.
Väljaarvatud kassid - nendega on muidugi hoopis teine lugu!
Aga loodus toob kohale ja tuletab meelde, et me kõik oleme osa loodusest, mitte eraldi või sellest üle.

Lisaks loodusele, on minu elus väga olulisel kohal loomine ja liikumine (eriti tantsimine).
Looduses viibimine, liikumine ja millegi oma kätega loomine ongi minu parimad meditatsiooni- ja kohalolupraktikad.

Nagu ma eelnevaltki mainisin, siis ilu annab elule tähenduse.
Mitte selline ilu, mida Sa ajakirja kaanelt leiad või mida Sulle uue moeröögatusena serveeritakse.
Ma ei pea silmas standardeid, vaid ilu, mida on võimalik tunda ja kogeda.
Ilu, mis tekitab Sinus tunde, et Sa oled päriselt elus.
Ja siis selline ilu, mis on peidus igas inimeses. Ilu, millega tuleb vaid luua ühendus. 
​Ilu annab elule tähenduse ja sügavuse.
Mulle on väikesest peale meeldinud midagi oma kätega luua, luua ilu ja tähendust.

Ma hindan ja väärtustan teadlikkust.
Oskust ja võimet näha detaile ning tervikut, seoseid välimise ja sisemise vahel. Väikest pilti, suurt ja veel suuremat.
Erinevaid tasandeid ning mustreid, mis loovad seda, mida nimetame reaalsuseks.
Kuidas muutus ühes süsteemi osas mõjutab kogu tervikut ning loob muutuse teistes osades.
​
Mulle meeldivad müsteeriumid ja kaoses peituv korrapära.
​Mitmetahuliste ja sügavate "probleemide" teadlik lahendamine, sisemine areng, unistuste ja sisemise potentsiaali realiseerimine on teemad, mis löövad mul silmad särama.

Kummalisel kombel on kõik need minu huvid tugevalt läbipõimunud minu tööga.

Mida paremini ma ennast tundma olen õppinud, seda enam olen mõistnud, et stagnatsioon võrdub minu jaoks surmaga.
​Päriselt ka, flat line means you're dead!

Elu tuleb hoida uuenemises ning ennast ka.
Üks parimaid viise seda teha, on õppida midagi uut.
​
​On valdkondi, mis on mind elu vältel huvitanud sügavamalt ning mille uurimisele olen pühendanud aastaid ning on teadmisi, vaateid ja valdkondi, mis on olnud olulised perspektiivi avardamiseks ning elu vaheldusrikkamaks muutmiseks.
Miski ei õpeta paremini, kui elu ise. Elulised kannatused, takistused, kukkumised, tõusmised ja kõik, mis omal nahal läbi tehtud.
Just elu on pannud mind õppima kõike, mida ma akadeemiliselt, täiendhariduse või alternatiivõppe võtmes õppinud olen.
Ei saa salata, et tänapäeva maailmas, kus teadmiste omandamiseks ei pea enam minema akadeemilisse asutusse, omandan ma kõige meelsamini teadmisi iseseisvalt, omas tempos ja soovitatavalt erialasest kirjandusest (misiganes see eriala siis parasjagu ka poleks).
Mida enam aeg edasi, seda rohkem vähem olen ma diplomite, sertifikaatide ja tunnistuste usku ning väärtustan mistahes paberist palju kõrgemalt teadmisi.
Ometigi pean ma haritust väga oluliseks ning erinevaid haridust tõendavaid dokumente on mul sahtlis omajagu.

AKADEEMILISELT JA ALTERNATIIVSELT
​AVARDATUD SILMARING

Et minu jaoks on alati teaduslik ja tänapäeval alternatiivseks nimetatud vaade käinud käsikäes ning moodustanud terviku, siis olen ennast täiendanud ka väga erinevates valdkondades.
Üks on olnud enne teist ning mõlemad räägivad samadest asjadest lihtsalt kasutades erinevat terminoloogiat ning tuginedes erinevatele vundamentidele - üks on ratsionaalne ja loogiline, teine tajupõhine ja loovam.
Nagu kaks ajupoolkera - ei välista üks tegelikult teist ning neid on võimalik väga elutervelt ja praktiliselt ühendada.

Nimekiri mõningatest olulisematest õpingutest - koos teaduse ja "ebateadusega" - näeks välja selline:
​
* Rakenduspsühholoogia spetsialiseerumisega teenindusjuhtimisele, Mainori Erakõrgkool (2006-2009).
* Arvukalt erinevaid kinnisvara, klienditeeniduse, rahulolu, ettevõtluse ja müügiga seotud praktilisi koolitusi (2006-2009)
​* Stilistika, Mainori Erakõrgkool (2012-2013); 
* Aksessuaaride disaini ja stilistika kursus, Vassilissa Danaviri Amrita Stuudio ( 2015);
* Access Consciousness Bars (juuni 2015);
* Kristalliteraapia I, II ja III astme koolitused, Sisemise Tarkuse Kool Universus (2015);
* Usui Reiki (2015);
* Kogemusnõustajate väljaõpe, Arengukeskuses Avitus (2015);
* Süsteemse pereteraapia baaskoolitus, Eesti Pereteraapia Ühing ( 2015);
* Rahvusvaheline naerujooga juhendajate väljaõpe (2015);
* Kristalli-Reiki I astme koolitus, Sisemise Tarkuse Koolis Universus (2015);
* EFT I ja II taseme väljaõpe (2015);
* Teeta-tervendamise baas- ja edasijõudnute kursused (Theta Healing Advanced Practitioner) (2015);
* Human Design (2015)
* Frantsila õieteraapia kursus (2015);
* IIKA Keskuse alg-, põhi- ja süvakursus (2015-2016)
* AOEC Coaching Skills Sertificate programm, EBS (2016)
* Tiibeti vibroakustiline massaaz (november 2016)
* Chakra Balancing and Healing Practitioner Course, Natura Training Centre (2016)
* Holistiline treening, Holistika Instituut (2015-2017)
* Human Design veebiloengud ja -kursused (2018-2020)
* Vaimse tervise esmaabi, Õpetajate Maja (2021)
* Tööalane tulevikupilt - karjääriarengu kavandamine, Tartu Ülikool (2022)
* Õiguspsühholoogia alused (mikrokraad), Tallinna Ülikool (2022)
* ​Kriisinõustamise AB, Mahena (2022)
* Raha paarisuhetes​ (konstellatsiooniseminar), Innermind (2022)

​
Hetkel käsil (või ametlikult lõpetamata):
​
* NLP Practitioner, Meta-Profit OÜ (al.  2016)
​* Gene Keys (al. 2020)
​* Ärikonstellatsioonid ja organisatsiooni süsteemne areng, 
​Süsteemsete Lahenduste ja Konsultatsiooni Keskus (al. 2021)
* Süsteemne-fenomenoloogiline lähenemine, perekondlikud paigutused ehk perekonstellatsioonid,
​Süsteemsete Lahenduste ja Konsultatsiooni Keskus (al. 2021)